Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee

Lavastus jutustab eesti kirjaniku Karl Ristikivi nägemuse kaudu loo Euroopa kaitsepühaku Siena Katarina elust. Katarina oli lihtne tüdruk, kes elas 14. sajandil Toscanas Siena linnas. Oma pühendumuse ja teisi teeniva vaimuga tõusis ta kõrgemale toonases ühiskonnas naisele määratud kohast. Temast sai paljude inimeste vaimne juht, kelle lihtsaid ja veendumust täis sõnu võtsid kuulda ka tolleaegse Euroopa vägevad vürstid. Kõigile, kes temaga kohtusid, andis ta lootust, et elu raskused ja kannatused saavad pühitsetud ja ka suurimad unistused täidetud, kui inimesel jätkub meelekindlust vastata oma südame kutsele. See on sõnum, mis on kohane igal raskel ajal.

Mängukohaks pole Jaani kirik sattunud juhuslikult: see varemetest tõusnud Tartu linna aare sai oma praeguse väliskuju tõenäoliselt samal ajal, mil toimub lavaloo peamine tegevus – 14. sajandi teisel poolel. Kirikusaal mõjub oma majesteetlikkusega ning pakub võimalusi vaatemänguks, samas inspireerib ka süüvima ja kaasa mõtlema.

Foto: Rein Pärtel

Kõrvuti Katarina looga näeme Karl Ristikivi kui Autorit kavandamas ja kirjutamas oma ajaloolist romaani. Kirjanik otsib sajandite tagant omaenese kahtlustele ja otsingutele tuge ja kindlust, sest pessimismiks leidub nii 14. kui 20. sajandil põhjuseid kuhjaga. Keskajal tõusnud ristiusu vaim ja Katarina vaimujõud ulatuvad üle sajandite ühe üksildase pagulasest kirjanikuni. Ja tema kaudu meieni.